ajalugu

Käimine on maailma vanimaid kergejõustikualasid, esimesed käimisvõistlused peeti 1866. a. Inglismaal. USA-s 1884. a. korraldatud esimeses kümnevõistluses sisaldus ka käimine ja sellises kümnevõistluses konkureeriti 1904. a. St.Louisi olümpiamängudel. Iseseisva alana lülitati käimine 1908. a. Londoni olümpiamängude programmi ning on selle maailmaspordi suurfoorumi kavas ka pidevalt olnud. Los Angelese mängudel 1932. aastal võeti kavasse 50 km käimine. Alates 1992. a. Barcelona olümpiamängudest lülitati programmi ka naiste käimine. Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel ja kontinentide esivõistlustel on käimine pidevalt kavas.

Esimene käimisvõistlus Eestis peeti mitmete allikate väitel 1898. a. suvel Tartu-Voldi maanteel (22,5 versta). Osales 6 meest, start anti kell 4 hommikul, et käijad ei hirmutaks talumeeste hobuseid. Võitis hilisem teatritegelane Karl Jungholz, tollal 20-aastane noormees.

Eesti meister sportlikus käimises selgitati esmakordselt 1946. a. Tartus. Esimene käimismeister oli Loit Laidna Järvamaalt. Koos Nikolai Kanajeviga oldi ka esimesed rekordipüstitajad. NSV Liidu esivõistlusel saavutasid nad kohti teise kümne seas.

1948. a. tuli andekas Valgamaa noormees Bruno Junk NSV Liidu koolinoorte meistriks, 1949. a. aga püstitas ta juba NSV Liidu täiskasvanute rekordi. Eestlase hämmastav edu innustas kohe ka teisi Maarjamaa noormehi võistluskäimist proovima ning pani tugeva aluse selle spordiala arengule meie vabariigis. Tugeva tõuke käimise arengule andis selle ala lülitamine Eesti koolinoorte spartakiaadi kavasse 1948. a.

1950.-60.-ndatel aastatel oli käimine Eestis edukas spordiala. Bruno Junki (Helsingi OM pronks 10 km käimises ja Melbourne`i 20 km käimises) saavutuste suurus tõmbas noori vastupandamatu jõuga. Esile kerkis rida tugevaid poisse, kes saavutasid edu NSV Liidu noorte käimises. Aastal 1958 püstitas Tallina käimistalent Enn Kälissaar NSV Liidu noorterekordid 5 km ja 10 km käimises, vastavalt 22.14,0 ja 47.21,6. Need püsisid seni, kuni 1961. a. ületas nad teine Eesti noormees – Ülo Raudsepp Kohtla-Järvelt, aegadega 22.12,4 ja 45.37,2. Raudsepa rekordid püsisid Nõukogude Liidus ületamatutena vastavalt 1967. ja 1970. aastateni.

Sportlik käimine oli 1970.-ndatel aastatel üheks tugevamaks alaks Eesti kergejõustikus. Seda tõestab asjaolu, et 50 km käimises täitsid meistrinormi veel Arvo Orupõld (4:15.04,0) ja Rein Sumberg (4:20.18,0). Tolle aja parim käija oli Olav Laiv, kes püstitas 50. km-s senini püsiva Eesti rekordi ajaga 4:07.09,8. Läbimõtlematult käitus aga KSÜ „Noorus”, kes jättis 1974. a. koolinoorte spartakiaadi kavast käimise välja.
Uuesti taastati käimine Eesti koolinoorte esivõistlusel alles 1978. a., muidugi ei kerkinud võistluste väljasuretamise perioodil esile andekaid noorkäijaid.

1980.-ndate aastate alguses aga hakkasid domineerima teistest liiduvabariikidest Eestisse toodud käijad, nagu Vassili Matvejev, Juri ja Aleksander Ivanovid ja Gennadi Budkevitš. Võõraste käijate mehaaniline lülitamine Eesti sporti küll tugevdas märgatavalt Eesti kergejõustikukoondise konkurentsivõimet, kuid samas ärritas kohalikke käimisentusiaste, tuues kaasa nende loobumismõtteid.

Võib öelda, et 1990.-ndate aastate alguseks oli Eesti rahvuslik käimissport langenud varjusurma seisundisse, ummikust ei paistnud väljapääsu. Harrastajaid oli vähe, tase oli madal ja võistluseid korraldati haruharva. Jäeti ära ka Eesti MV-d. 1991.a. Õnneks leidus sellel raskel ajal mees, kes käimisspordi taas ellu äratas – Endel Susi.

27.aprillil korraldas Susi Elvas Eesti esimesed asendusmeistrivõistlused. Nüüdseks on saanud kevadisest võistlustest Eesti karikavõistlused kiirkäimises, mis toimuvad erinevates Eesti linnades. Suurim oli osavõtjate arv 1999.a. Tartus - 87. 1991.a. MV-d ja 1996. ning 1997.a. sisemeistrivõistlused kuulutati 2002.a tagantjärele ametlikeks Eesti meistrivõistlusteks.

Eesti käimisspordi taassünni eest tuleb lisaks Endel Susile tänada ka Toomas Rosenbergi, kelle eestvedamisel korraldatakse Bruno Junki mälestusvõistlusi, mis on kindlasti esinduslikeim käimisvõistlus Eestis!

Edasi on olukord märgatavalt paranenud. Alates 1992.a. on osaletud arvukatel rahvusvahelistel võistlustel lähivälismaal: Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus, Poolas. Medaleid on saanud Kerly Kesküla-Lillemets, Tiina Beljajeva, Margus Luik, Kaie Kiis, Anneli Aru, Terje Tiitsu, Andrus Saulep, Kristi Kanne, Rivo Arro, Svetlana Gribkova, Alisa Poljatšihhina, Ainar Veskus, Ragle Raudsepp, Elina ja Polina Anissimovad, Margot Raudseping, Risko Nogelainen, Lauri Lelumees, Meeli Pällin, Virgo Adusoo jt.

18.X 1998.a. tegi Läänemaa Kergejõustikuklubi naiskond (Liitma, Lillemets, Aru) debüüdi Euroopa klubide karikavõistlustel naistele Gassinos(Itaalia), kus saavutati 8. koht (parimaks on seni jäänud IV koht Formias (Itaalia)1999.a.).

2001.a. osales Eesti koondis esmakordselt Euroopa karikavõistlustel Dudinces, 2002.a. maailma karikavõistlustel Torinos. Parim võistkondlik koht seni EK-l on naisjuunioride 13. koht (Kaiti-Marin Tiitmaa, Annika Sillat) 2001.a. Parim ind. koht- 35. Ragle Raudsepp 2005.a., 2007.a. käis ta 10km uueks Eesti A kl rekordiks 55.25, kuid kohaks jäi 36., meeste parim on seni olnud Margus Luige 47. koht 2005.a., naistest Maia Liitma 53.koht 2001.a.; meesjuunioridest 34. Ainar Veskus ( 47.07) ja 35. Risko Nogelainen (47.46), mis võistkondlikult andis 2007.a.12.koha. Parim võistkondlik koht MK-l (Nogelainen, Djatšuk)– 17. pärineb 2006.a.; samast aastast naisjuunioride 14. koht (Raudsepp, Gribkova ja Evelin Tomingas).

Enamus parimaid kohti MK-l pärineb 2004.a., naistest käis siis uue Eesti rekordi 20-s km-s (1:43.54) Jekaterina Jutkina ning oli sellega 72., juunioride 10s km-s olid 41. Svetlana Gribkova (56.33) ja 47. Sergei Kutsenko (48.49). Parim mees on olnud 20-s km-s Lauri Lelumees (aeg 1:33.53) 2008.a. – 86. koht.

2003.a. täitis juunioride EM normi Jekaterina Jutkina, kes saavutas EM-il 10000m-s 9.koha (49.18,18) (Eesti koondise paremuselt II tulemus). 2007.a. pääses noorte MM-ile Ainar Veskus, kes lõpetas seal 10000m-s 22. kohaga (aeg 47.35,46). Veteranid on endiselt arvestatavad tegijad nii Euroopas kui maailmas. Edukaim neist on olnud seni Ants Palmar, kes võitis veteranide MM-il 2007.a.ühe hõbemedali ja 2 pronksmedalit. Varem võitnud ka kuldmedaleid.

2.V 1998.a. püstitas Eesti koondis Säreveres (peakorraldaja Veiko Valang) 100*1000m teatekäimises maailma tipptulemuse ajaga 8:45,40,8, mis kantud ka Guienessi rekordite raamatusse.